Elementide perioodilisustabel on kõigi keemiliste elementide tabeliline paigutus, mis on järjestatud nende aatomarvu või prootonite arvu järgi. Lisaks on elemendid järjestatud rühmade kaupa vastavalt nendega seotud füüsikalistele omadustele.
Mendelejevi tabeli põhjal loodud kaasaegne perioodilisuse tabeli järjekord põhineb aatomarvul (prootonite arvul) ja ka elektronkihtide, käitumise ja omaduste järgi rühmitustel. Füüsikalisi ja keemilisi tunnuseid korraldavad aatomi äärepoolseimad elektronid, mis tähendab, et iga veergu nimetatakse perioodiks.
Perioodid
Perioodid on perioodilisuse tabeli horisontaalsed elementide read.
Grupid
Rühmad või perekonnad on perioodilisuse tabeli elementide vertikaalsed veerud, mis on paigutatud vastavalt nende ühistele keemilistele omadustele. Samuti jagavad rühmad perioodilises tabelis teatud füüsilist käitumist. Üldiselt on metallilised elemendid laua vasakul küljel, mittemetallilised elemendid aga laua paremal küljel. Ioonsed ja kovalentsed ühendid jagunevad peamiselt rühma 17 (halogeenid) ja 15. rühma (väälisgaasid). Siin on kaks erandit vesinik (mis ei ole element, vaid pigem ühend, mis koosneb ainult ühest prootonist, mille ümber tiirleb üks elektron; seega on see ainulaadne) ja süsinik, mille väliskestas või elektronide paigutuses on neli elektroni, mis tähendab, et see võib moodustavad 4 kovalentset sidet).
Perioodilisustabel keemiliste gruppidega
